Trip.ee https://trip.ee/index.atom Wed, 16 Oct 2019 10:17:07 +0300 <![CDATA[Hanoi kuulsa "rongitänava" kohvikud suletakse]]> https://trip.ee/uudised/hanoi-kuulsa-rongitaenava-kohvikud-suletakse https://trip.ee/uudised/hanoi-kuulsa-rongitaenava-kohvikud-suletakse Hanoi üks kuulsamaid vaatamisväärsusi on 200 meetri pikkune Train Street ehk rongitänav. Või vähemasti seda see ühismeedias rohkesti jagatud kitsas tänav, kust rong sõidab läbi majade lähedalt, hiljuti veel oli. Alates 12. oktoobrist on antud käsk tänavaäärsed kohvikud sulgeda, võimud on piirama asunud ka pildistamist.

Train Street ehitati 1902. aastal prantslaste poolt ja on põhimõtteliselt igapäevases kasutuses olev raudtee. Selle ebatavaline asukoht on selle teinud populaarseks nii turistide kui kohalike seas ja seda eriti just viimastel aastatel. See on omakorda toonud kaasa uute raudteeäärsete kohvikute avamise.


Märts 2019. Olukord paistab suhteliselt rahulik.

Nagu selgub, on populaarsusel ka varjuküljed. Paljud selfietegijad olid parajalt hulljulged ja ronisid rongile liiga lähedale. Osad instagrammerid olid valmis parema foto saamiseks tegema sadu pilte. Suurem enamus pildistajatest näis olema saabunud Hiinast. 6. oktoobril tekkis raudteel aga olukord, kus läbisõitev rong oli sunnitud pidurdama, sest turistide mass oli liiga suur ning rong pidi otsasõidu vältimiseks pidurdama.

Võimud toovad kuulsa tänava sulgemise põhjuseks turvakaalutlused, kuid neile kohalikele, kes on Train Streetil oma ärisse on investeerinud, on tegemist halva uudisega. Rääkimata siis turistidest, kelle jaoks on midagi Hanoile omast kadunud. Ehk jõuavad mingile kompromissile.


Oktoober 2019. Video: South China Morning Post

]]>
Hanoi üks kuulsamaid vaatamisväärsusi on 200 meetri pikkune Train Street ehk rongitänav. Või vähemasti seda see ühismeedias rohkesti jagatud kitsas tänav, kust rong sõidab läbi majade lähedalt, hiljuti veel oli. Alates 12. oktoobrist on antud käsk tänavaäärsed kohvikud sulgeda, võimud on piirama asunud ka pildistamist.

Train Street ehitati 1902. aastal prantslaste poolt ja on põhimõtteliselt igapäevases kasutuses olev raudtee. Selle ebatavaline asukoht on selle teinud populaarseks nii turistide kui kohalike seas ja seda eriti just viimastel aastatel. See on omakorda toonud kaasa uute raudteeäärsete kohvikute avamise.


Märts 2019. Olukord paistab suhteliselt rahulik.

Nagu selgub, on populaarsusel ka varjuküljed. Paljud selfietegijad olid parajalt hulljulged ja ronisid rongile liiga lähedale. Osad instagrammerid olid valmis parema foto saamiseks tegema sadu pilte. Suurem enamus pildistajatest näis olema saabunud Hiinast. 6. oktoobril tekkis raudteel aga olukord, kus läbisõitev rong oli sunnitud pidurdama, sest turistide mass oli liiga suur ning rong pidi otsasõidu vältimiseks pidurdama.

Võimud toovad kuulsa tänava sulgemise põhjuseks turvakaalutlused, kuid neile kohalikele, kes on Train Streetil oma ärisse on investeerinud, on tegemist halva uudisega. Rääkimata siis turistidest, kelle jaoks on midagi Hanoile omast kadunud. Ehk jõuavad mingile kompromissile.


Oktoober 2019. Video: South China Morning Post

]]>
veigo Wed, 16 Oct 2019 04:33:12 +0300
<![CDATA[Probleemid Airbus A220 mootoritega]]> https://trip.ee/uudised/probleemid-airbus-a220-mootoritega https://trip.ee/uudised/probleemid-airbus-a220-mootoritega Lufthansa Gruppi kuuluv Swiss otsustas peatada kõik Airbus A220 lennud pärast seda, kui 15. oktoobril ilmnes probleem Londonist Genfi suunduva lennuki mootoriga ning lennuk pidi maanduma Pariisis. 15.10. jäid ära kõik A220 pärastlõunased lennud ja 16.10. enamus lende. Lennud peaks taastuma neljapäeval, kui on üle kontrollitud kõik seda tüüpi lennukitele kasutatavad PW1500G mootorid. Tegemist on juba kolmanda vahejuhtumiga nelja kuu jooksul, mis Swissil A220 mootoritega on olnud. Swiss on 29 lennukiga suurim Airbus A220 lennukite (nii -100 kui -300) operaator maailmas.

Probleemid PW1500G mootoritega on tõsiseks ohusignaaliks ka AirBalticule, kellel on 20 A220 lennukit. AirBaltic siiski lennukeid ei maanda, viidates, et nende lennukitel on Swissi omadest mõnevõrra erinev mootoritüüp. Sellegipoolest on teada, et AirBalticul on paari aasta jooksul pidanud hulga Pratt & Whitney mootoreid välja vahetama. Kui peaks ilmnema sarnaselt Swissile vajadus mootoritele erakorraline kontroll teha, lööks see AirBalticu lennud mõneks ajaks suuremas osas uppi.

]]>
Lufthansa Gruppi kuuluv Swiss otsustas peatada kõik Airbus A220 lennud pärast seda, kui 15. oktoobril ilmnes probleem Londonist Genfi suunduva lennuki mootoriga ning lennuk pidi maanduma Pariisis. 15.10. jäid ära kõik A220 pärastlõunased lennud ja 16.10. enamus lende. Lennud peaks taastuma neljapäeval, kui on üle kontrollitud kõik seda tüüpi lennukitele kasutatavad PW1500G mootorid. Tegemist on juba kolmanda vahejuhtumiga nelja kuu jooksul, mis Swissil A220 mootoritega on olnud. Swiss on 29 lennukiga suurim Airbus A220 lennukite (nii -100 kui -300) operaator maailmas.

Probleemid PW1500G mootoritega on tõsiseks ohusignaaliks ka AirBalticule, kellel on 20 A220 lennukit. AirBaltic siiski lennukeid ei maanda, viidates, et nende lennukitel on Swissi omadest mõnevõrra erinev mootoritüüp. Sellegipoolest on teada, et AirBalticul on paari aasta jooksul pidanud hulga Pratt & Whitney mootoreid välja vahetama. Kui peaks ilmnema sarnaselt Swissile vajadus mootoritele erakorraline kontroll teha, lööks see AirBalticu lennud mõneks ajaks suuremas osas uppi.

]]>
veigo Wed, 16 Oct 2019 02:54:50 +0300
<![CDATA[Saudi Araabia väljastas 10 päevaga 24000 viisat]]> https://trip.ee/uudised/saudi-araabia-vaeljastas-10-paeevaga-24000-viisat https://trip.ee/uudised/saudi-araabia-vaeljastas-10-paeevaga-24000-viisat Alates turismiviisa juurutamisest septembri lõpus väljastas Saudi Araabia esimese 10 päeva jooksul 23715 turismiviisat. Viisasid väljastatakse 49 riigi kodanikele.

Üle poolte viisadest on väljastatud kahe riigi kodanikele, milleks on Hiina ja UK vastavalt 7391 ja 6159 viisaga. Järgnevad USA, Kanada ja Malaisia Nagu näha, on enamik Saudi Araabiasse turismireisi plaanivatest inimestest pärit arenenud Lääneriikidest. Aga huvi paistab küllalt suur olema vaatamata küllalt soolasele viisa maksumusele (~107 eurot).

Kuna Saudi Araabi on seni teenindanud vaid palverändureid ja ärireisijaid, on puhkusereisijatele mõeldud infrastruktuur (nagu kohalikud reisibürood) esialgu nõrgavõitu ja selle paikasaamine nõuab ilmselt aastaid.

Samal teemal:
Saudi Araabiasse saab nüüd e-viisaga
Missugused seadused kehtivad Saudi Araabias turistidele?

]]>
Alates turismiviisa juurutamisest septembri lõpus väljastas Saudi Araabia esimese 10 päeva jooksul 23715 turismiviisat. Viisasid väljastatakse 49 riigi kodanikele.

Üle poolte viisadest on väljastatud kahe riigi kodanikele, milleks on Hiina ja UK vastavalt 7391 ja 6159 viisaga. Järgnevad USA, Kanada ja Malaisia Nagu näha, on enamik Saudi Araabiasse turismireisi plaanivatest inimestest pärit arenenud Lääneriikidest. Aga huvi paistab küllalt suur olema vaatamata küllalt soolasele viisa maksumusele (~107 eurot).

Kuna Saudi Araabi on seni teenindanud vaid palverändureid ja ärireisijaid, on puhkusereisijatele mõeldud infrastruktuur (nagu kohalikud reisibürood) esialgu nõrgavõitu ja selle paikasaamine nõuab ilmselt aastaid.

Samal teemal:
Saudi Araabiasse saab nüüd e-viisaga
Missugused seadused kehtivad Saudi Araabias turistidele?

]]>
veigo Tue, 15 Oct 2019 05:46:25 +0300
<![CDATA[Ettepanek: keelame lennumiilid!]]> https://trip.ee/uudised/ettepanek-keelame-lennumiilid https://trip.ee/uudised/ettepanek-keelame-lennumiilid Lennumiilid ja lennufirmade püsikliendiprogrammid tuleks keelata, kuna soodustavad liigset lendamist, leiavad Ühendkuningriigi valitsuse kliimanõunikud.

Kõige rohkem tuleks maksustada neid, kes lendavad kõige rohkem. Hinnanguliselt sooritab 70% lendudest 15% inimeste poolt, paljud neist teevad lisalende püsikliendiprogrammis staatuse säilitamiseks. Ettepanek ongi seada lennupileti hind sõltuvusse lennureisija lennatud miilide arvust ja sagedase lendaja pilet samal lennul maksaks rohkem, kui juhulendaja pilet.

Kuidas seda saavutada? Vaja on luua ühtne andmebaas, kuhu kogutakse inimese passiga lennatud miilid teatava ajaperioodi jooksul. Lendude broneerimissüsteemidel on vaja sellele andmebaasile juurdepääsu, et arvutada lennupileti maksumus vastavalt kogutud lennumiilide arvule. Idee on saata sagedastele ja kõrgemas klassis lendajatele selge hinnasignaal.

Ühtlasi soovitataks ka kehtestada kliimaneutraalsuse saavutamiseks keeld lennufirmade püsikliendiprogrammidele ja lennumiilidele.

Lendamist otsustas kliimaeesmärkide saavutamiseks maksustada ka Saksamaa.

Uuring on leitav Kliimakomitee veebilehel.

]]>
Lennumiilid ja lennufirmade püsikliendiprogrammid tuleks keelata, kuna soodustavad liigset lendamist, leiavad Ühendkuningriigi valitsuse kliimanõunikud.

Kõige rohkem tuleks maksustada neid, kes lendavad kõige rohkem. Hinnanguliselt sooritab 70% lendudest 15% inimeste poolt, paljud neist teevad lisalende püsikliendiprogrammis staatuse säilitamiseks. Ettepanek ongi seada lennupileti hind sõltuvusse lennureisija lennatud miilide arvust ja sagedase lendaja pilet samal lennul maksaks rohkem, kui juhulendaja pilet.

Kuidas seda saavutada? Vaja on luua ühtne andmebaas, kuhu kogutakse inimese passiga lennatud miilid teatava ajaperioodi jooksul. Lendude broneerimissüsteemidel on vaja sellele andmebaasile juurdepääsu, et arvutada lennupileti maksumus vastavalt kogutud lennumiilide arvule. Idee on saata sagedastele ja kõrgemas klassis lendajatele selge hinnasignaal.

Ühtlasi soovitataks ka kehtestada kliimaneutraalsuse saavutamiseks keeld lennufirmade püsikliendiprogrammidele ja lennumiilidele.

Lendamist otsustas kliimaeesmärkide saavutamiseks maksustada ka Saksamaa.

Uuring on leitav Kliimakomitee veebilehel.

]]>
veigo Mon, 14 Oct 2019 08:21:08 +0300
<![CDATA[Lisandub veel üks lennuühendus Stockholmiga]]> https://trip.ee/uudised/lisandub-veel-ueks-lennuuehendus-stockholmiga https://trip.ee/uudised/lisandub-veel-ueks-lennuuehendus-stockholmiga Tallinn – Stockholm liinil läheb konkurents veelgi tihedamaks, sest samal liinil alustab alates 30. märtsist lendamist Norra omanduses olev Rootsi regionaallendudele keskenduv Braathens Regional Airline ehk BRA. BRA hakkab lendama kesklinna lähedal asuvasse Bromma lennujaama. Lennud hakkavad toimuma kuus korda nädalas. Samaaegselt lisanduvad pea identse lennugraafikuga lennud Brommast Riiga.

Tallinna Lennujaama pressiteate kohaselt sobib uus liin eelkõige ärireisijatele. Võimalik, kuid Finnair pakub ärireisijale Brommasse enam-vähem sama hinnaga veidi suuremat valikut lennuaegu. Tõsi, see ümberistumine Helsingis.

Braathensiga saab edasi lennata ka teistesse Rootsi sihtkohtadesse, kuid hetkel pakub SAS selgelt paremaid hindu. Kuid liini avamisele lähemal on lootust, et leiab häid hindu ka BRA-ga. Tasub silm peal hoida.

Tallinna ja Stockholmi vahel lendamiseks konkurentsi jagub. Lennata saab nii LOT-i, AirBalticu, SAS-i kui Norwegianiga (kõik Arlanda lennujaama).

Nagu Skandinaaviale tavaks, rõhutab ka BRA eriliselt oma lendude kliimasõbralikkust. BRA lendudel on kütusekulu reisija kohta võrreldav mopeediga. Lennud on täielikult kliima-kompenseeritud, mida iganes see siis reaalsuses ka ei tähenda.

]]>
Tallinn – Stockholm liinil läheb konkurents veelgi tihedamaks, sest samal liinil alustab alates 30. märtsist lendamist Norra omanduses olev Rootsi regionaallendudele keskenduv Braathens Regional Airline ehk BRA. BRA hakkab lendama kesklinna lähedal asuvasse Bromma lennujaama. Lennud hakkavad toimuma kuus korda nädalas. Samaaegselt lisanduvad pea identse lennugraafikuga lennud Brommast Riiga.

Tallinna Lennujaama pressiteate kohaselt sobib uus liin eelkõige ärireisijatele. Võimalik, kuid Finnair pakub ärireisijale Brommasse enam-vähem sama hinnaga veidi suuremat valikut lennuaegu. Tõsi, see ümberistumine Helsingis.

Braathensiga saab edasi lennata ka teistesse Rootsi sihtkohtadesse, kuid hetkel pakub SAS selgelt paremaid hindu. Kuid liini avamisele lähemal on lootust, et leiab häid hindu ka BRA-ga. Tasub silm peal hoida.

Tallinna ja Stockholmi vahel lendamiseks konkurentsi jagub. Lennata saab nii LOT-i, AirBalticu, SAS-i kui Norwegianiga (kõik Arlanda lennujaama).

Nagu Skandinaaviale tavaks, rõhutab ka BRA eriliselt oma lendude kliimasõbralikkust. BRA lendudel on kütusekulu reisija kohta võrreldav mopeediga. Lennud on täielikult kliima-kompenseeritud, mida iganes see siis reaalsuses ka ei tähenda.

]]>
veigo Fri, 11 Oct 2019 04:24:49 +0300
<![CDATA[AirBalticu uued liinid: Tallinn-Nice, Riia-Jerevan]]> https://trip.ee/uudised/airbalticu-uued-liinid-tallinn-nice-riia-jerevan https://trip.ee/uudised/airbalticu-uued-liinid-tallinn-nice-riia-jerevan AirBaltic kuulutas 2020. aasta suvehooajaks välja viis uut liini: Tallinn – Nice ning Riiast Manchesteri, Trondheimi, Bergenisse ja Jerevani. Tallinn - Nice liin avatakse 1. mail, lennud toimuvad 2 korda nädalas, kolmapäeval ja reedel. Lennukiks on Airbus A220-300.

Omaette teema on lennuajad. Kui Tallinnast Nice’i on sama hinnaga valida õhtune otselend ja hommikune lend ümberistumisega Riias, siis kumma kasuks valik kaldub?

Jerevani lennud kasutavad ära võimaluse lennukid ka öösel raha teenima panna. Väga huvitav liin iseenesest, kuid maailmas pole olemas kohta, kuhu tahaks kell pool neli öösel maanduda või pool viis varahommikul õhku tõusta.

]]>
AirBaltic kuulutas 2020. aasta suvehooajaks välja viis uut liini: Tallinn – Nice ning Riiast Manchesteri, Trondheimi, Bergenisse ja Jerevani. Tallinn - Nice liin avatakse 1. mail, lennud toimuvad 2 korda nädalas, kolmapäeval ja reedel. Lennukiks on Airbus A220-300.

Omaette teema on lennuajad. Kui Tallinnast Nice’i on sama hinnaga valida õhtune otselend ja hommikune lend ümberistumisega Riias, siis kumma kasuks valik kaldub?

Jerevani lennud kasutavad ära võimaluse lennukid ka öösel raha teenima panna. Väga huvitav liin iseenesest, kuid maailmas pole olemas kohta, kuhu tahaks kell pool neli öösel maanduda või pool viis varahommikul õhku tõusta.

]]>
veigo Thu, 10 Oct 2019 03:32:04 +0300
<![CDATA[Uuring: palju maksab ühistransport maailma linnades?]]> https://trip.ee/uudised/uuring-palju-maksab-uehistransport-maailma-linnades https://trip.ee/uudised/uuring-palju-maksab-uehistransport-maailma-linnades Igaüks, kes vähegi on reisinud, teab, et sõitmine kohaliku ühistranspordiga pakub hinnaüllatusi. Üks asi on seda teha Põhjamaades, teine kusagil Aafrikas või Aasias ehk hinnaerinevused võivad olla märgatavad. Rahvusvaheline taksoteenuste pakkuja Taxi2Airport on kokku kogunud andmed ühistranspordi maksumusest 53 riigi 80 linnas.

Andmed kajastavad neid hindu, mida turist maksab, kuukaartide ja teiste soodustustega sõitmine on kohalikele loomulikult odavam. Erandiks on London, kus ettemakstud Oystercardi mittekasutamine oleks isegi lühikese sõidu puhul rahakotile liiga suur põnts. Mõnes linnas (Auckland, Budapest, Praha) kehtib odavaim hind ainult väga lühikeste otsade puhul. Arvesse pole võetud transporti, mida valdav enamus turiste ei kasuta. Hinnad on toodud eurodes.


Uuringus kajastatud riigid

Ühistranspordi hind kajastab riigi elatustaset

Üldjoontes on loogiline seos selge: mida kõrgem on riigi elatustase, seda kõrgema hinnaga tuleb arvestada ka ühistranspordis. Helsingi, Stockholm, Kopenhaagen ja Oslo mõjuvad rahakotile kindlasti teistmoodi, kui astuda veidi teistmoodi bussi Aafrikas, Aasias või Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.

Sõidu keskmine hind on alla 2 euro

Kõige tavalisem ühistransport on kõikjal buss, tramm ja metroo. Kui aluseks võtta keskmine hind, siis lühikese otsa pileti maksumuseks tuleb maailmas arvestada 1,68 eurot. Euroopas on keskmine sõidu hind ühistranspordiga 2,74€, Aasias 1,37€, Lõuna-Ameerikas 0,75€, Aafrikas seevastu vaid 28 senti.

Ekstreemsused

Veneetsias maksab ühistransport keskmiselt 7,67 eurot, kui kasutada veetransporti. Kopenhaagenis võib pileti hind ulatuda isegi 13,90 euroni. Samal ajal saab Kairos ja Buenos Aireses hakkama 11 eurosendiga.

Ida- versus Lääne-Euroopa

Jällegi, hind on kinni elatustasemes. Kui Ida-Euroopas tuleb ühistranspordiga sõidu keskmiseks maksumuseks arvestada 0,94€, siis Lõuna-Euroopas tõuseb hind 2,14 euroni ning Põhja-Euroopas kergendub rahakott 3,99€ võrra. Lääne-Euroopas maksab sõit keskmiselt 2,51€.

Hispaania või inglise keel?

Nii kentsakas, kui see esmapilgul ka pole, võib ühistranspordi hinda ennustada riigis räägitava keele järgi. Ingliskeelses riigis maksab sõit keskmiselt 2,22€, hispaaniakeelses riigis seevastu 0,72€ ja mandarini keele puhul 0,70€.





]]>
Igaüks, kes vähegi on reisinud, teab, et sõitmine kohaliku ühistranspordiga pakub hinnaüllatusi. Üks asi on seda teha Põhjamaades, teine kusagil Aafrikas või Aasias ehk hinnaerinevused võivad olla märgatavad. Rahvusvaheline taksoteenuste pakkuja Taxi2Airport on kokku kogunud andmed ühistranspordi maksumusest 53 riigi 80 linnas.

Andmed kajastavad neid hindu, mida turist maksab, kuukaartide ja teiste soodustustega sõitmine on kohalikele loomulikult odavam. Erandiks on London, kus ettemakstud Oystercardi mittekasutamine oleks isegi lühikese sõidu puhul rahakotile liiga suur põnts. Mõnes linnas (Auckland, Budapest, Praha) kehtib odavaim hind ainult väga lühikeste otsade puhul. Arvesse pole võetud transporti, mida valdav enamus turiste ei kasuta. Hinnad on toodud eurodes.


Uuringus kajastatud riigid

Ühistranspordi hind kajastab riigi elatustaset

Üldjoontes on loogiline seos selge: mida kõrgem on riigi elatustase, seda kõrgema hinnaga tuleb arvestada ka ühistranspordis. Helsingi, Stockholm, Kopenhaagen ja Oslo mõjuvad rahakotile kindlasti teistmoodi, kui astuda veidi teistmoodi bussi Aafrikas, Aasias või Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.

Sõidu keskmine hind on alla 2 euro

Kõige tavalisem ühistransport on kõikjal buss, tramm ja metroo. Kui aluseks võtta keskmine hind, siis lühikese otsa pileti maksumuseks tuleb maailmas arvestada 1,68 eurot. Euroopas on keskmine sõidu hind ühistranspordiga 2,74€, Aasias 1,37€, Lõuna-Ameerikas 0,75€, Aafrikas seevastu vaid 28 senti.

Ekstreemsused

Veneetsias maksab ühistransport keskmiselt 7,67 eurot, kui kasutada veetransporti. Kopenhaagenis võib pileti hind ulatuda isegi 13,90 euroni. Samal ajal saab Kairos ja Buenos Aireses hakkama 11 eurosendiga.

Ida- versus Lääne-Euroopa

Jällegi, hind on kinni elatustasemes. Kui Ida-Euroopas tuleb ühistranspordiga sõidu keskmiseks maksumuseks arvestada 0,94€, siis Lõuna-Euroopas tõuseb hind 2,14 euroni ning Põhja-Euroopas kergendub rahakott 3,99€ võrra. Lääne-Euroopas maksab sõit keskmiselt 2,51€.

Hispaania või inglise keel?

Nii kentsakas, kui see esmapilgul ka pole, võib ühistranspordi hinda ennustada riigis räägitava keele järgi. Ingliskeelses riigis maksab sõit keskmiselt 2,22€, hispaaniakeelses riigis seevastu 0,72€ ja mandarini keele puhul 0,70€.





]]>
veigo Wed, 09 Oct 2019 04:25:24 +0300
<![CDATA[Peterburi Pulkovo lennujaam meelitab odavlennufirmasid]]> https://trip.ee/uudised/peterburi-pulkovo-lennujaam-meelitab-odavlennufirmasid https://trip.ee/uudised/peterburi-pulkovo-lennujaam-meelitab-odavlennufirmasid Meile suhteliselt lähedal asub 5,4 miljoni elanikuga metropol, mille lennujaama erinevalt Helsingi, Stockholmi või Riia omast meile transiitlendude jaoks ei eksisteeri. Ei eksisteeri tegelikult kellegi jaoks, sest 2018. aastal moodustasid transiitreisijad Peterburi Pulkovo lennujaamas vaid 4% kõikidest reisijatest. Lennujaama haldav Northern Capital Gateway (NCG) on püüdnud seda olukorda muuta, kuid selle teeb probleemseks asjaolu, et Pulkovo pole ühegi rahvusvaheliste ambitsioonidega lennufirma kodulennujaam.

Küll aga saavutas NCG midagi, mis on Venemaal täiesti ainulaadne. Nimelt on Venemaa president lubanud Peterburis lennufirmadel rakendada osalise "avatud taeva" põhimõtet. Peterburi on ainus Venemaa linn, kus välismaistele lennufirmadele on lubatud lennata lennunduse seitsmenda vabaduse (seventh freedom) alusel. Lahtiseletatult tähendab see olukorda, kus lennufirmad võivad avada liine väljaspoolt oma registreerimisriiki. Näiteks võib AirBaltic avada liini Tallinnast Peterburi ja Ryanair ei pea tingimata lendama Dublinist, vaid võib Peterburi lennata näiteks Stockholmist või Londonist.

Meile Euroopa avatud taevaga harjununa võib see tunduda täiesti elementaarne, kuid Venemaal on see juba õrnalt revolutsiooniline samm. Esialgu käivitub 5 aastane katseperiood. NCG pakutud 33 võimalikust liinist on seni aktsepteeritud umbes kümmekond. Kõneks oli ka viienda vabaduse (fifth freedom) võimalik rakendamine ehk lennufirmade õigus teenindada reisijaid välisriikide lennujaamade vahel oma registreerimisriigist algavate lendude jätkuna (nagu näiteks lendab Singapore Airlines Moskvast Stockholmi või Frankfurdist New Yorki), kuid selle kohta otsust ei sündinud.

Mõistetav, et Venemaa lennufirmad sellist otsust ei tervitanud, sest see tihendab konkurentsi ja avaldab survet hindadele. Arvestades, et Peterburi on hooajaline sihtkoht, on ilmselt mõningast alust kartustel, et odavlennufirmad riisuvad suvel koore ja talveks lahkuvad, kuid Venemaa lennufirmad peavad talvel ikka edasi toimetama. Ka Venemaa lennufirmade jaoks on välisliinid kasumlikumad ning nende arvelt kaetakse siselendude kahjumeid. Ametnikud saavad siiski mõjutada, mis liinide avamiseks luba antakse ja kõik liinid ei pruugi välisfirmadele olla ühtmoodi atraktiivsed.

Huvi Peterburi liinide avamise vastu on odavlennufirmadest üles näidanud nii Ryanair, Wizz Air kui EasyJet. Wizz Air juba lendabki Peterburi nii Budapestist kui London Lutonist ja teeb seda ka talvisel hooajal. Pulkovo paremad lennuühendused võiks tänu Peterburi ja Leningradi oblasti tasuta viisale kasuks tulla ka meile, seda eriti ida suunas. Täna piirdub valik lisaks Aeroflot/Rossiyale Qatar Airwaysi ja Emiratesiga (pluss Hiina lennufirmad), kuid aeg-ajalt leiab Peterburist küllalt häid hindu.

]]>
Meile suhteliselt lähedal asub 5,4 miljoni elanikuga metropol, mille lennujaama erinevalt Helsingi, Stockholmi või Riia omast meile transiitlendude jaoks ei eksisteeri. Ei eksisteeri tegelikult kellegi jaoks, sest 2018. aastal moodustasid transiitreisijad Peterburi Pulkovo lennujaamas vaid 4% kõikidest reisijatest. Lennujaama haldav Northern Capital Gateway (NCG) on püüdnud seda olukorda muuta, kuid selle teeb probleemseks asjaolu, et Pulkovo pole ühegi rahvusvaheliste ambitsioonidega lennufirma kodulennujaam.

Küll aga saavutas NCG midagi, mis on Venemaal täiesti ainulaadne. Nimelt on Venemaa president lubanud Peterburis lennufirmadel rakendada osalise "avatud taeva" põhimõtet. Peterburi on ainus Venemaa linn, kus välismaistele lennufirmadele on lubatud lennata lennunduse seitsmenda vabaduse (seventh freedom) alusel. Lahtiseletatult tähendab see olukorda, kus lennufirmad võivad avada liine väljaspoolt oma registreerimisriiki. Näiteks võib AirBaltic avada liini Tallinnast Peterburi ja Ryanair ei pea tingimata lendama Dublinist, vaid võib Peterburi lennata näiteks Stockholmist või Londonist.

Meile Euroopa avatud taevaga harjununa võib see tunduda täiesti elementaarne, kuid Venemaal on see juba õrnalt revolutsiooniline samm. Esialgu käivitub 5 aastane katseperiood. NCG pakutud 33 võimalikust liinist on seni aktsepteeritud umbes kümmekond. Kõneks oli ka viienda vabaduse (fifth freedom) võimalik rakendamine ehk lennufirmade õigus teenindada reisijaid välisriikide lennujaamade vahel oma registreerimisriigist algavate lendude jätkuna (nagu näiteks lendab Singapore Airlines Moskvast Stockholmi või Frankfurdist New Yorki), kuid selle kohta otsust ei sündinud.

Mõistetav, et Venemaa lennufirmad sellist otsust ei tervitanud, sest see tihendab konkurentsi ja avaldab survet hindadele. Arvestades, et Peterburi on hooajaline sihtkoht, on ilmselt mõningast alust kartustel, et odavlennufirmad riisuvad suvel koore ja talveks lahkuvad, kuid Venemaa lennufirmad peavad talvel ikka edasi toimetama. Ka Venemaa lennufirmade jaoks on välisliinid kasumlikumad ning nende arvelt kaetakse siselendude kahjumeid. Ametnikud saavad siiski mõjutada, mis liinide avamiseks luba antakse ja kõik liinid ei pruugi välisfirmadele olla ühtmoodi atraktiivsed.

Huvi Peterburi liinide avamise vastu on odavlennufirmadest üles näidanud nii Ryanair, Wizz Air kui EasyJet. Wizz Air juba lendabki Peterburi nii Budapestist kui London Lutonist ja teeb seda ka talvisel hooajal. Pulkovo paremad lennuühendused võiks tänu Peterburi ja Leningradi oblasti tasuta viisale kasuks tulla ka meile, seda eriti ida suunas. Täna piirdub valik lisaks Aeroflot/Rossiyale Qatar Airwaysi ja Emiratesiga (pluss Hiina lennufirmad), kuid aeg-ajalt leiab Peterburist küllalt häid hindu.

]]>
veigo Tue, 08 Oct 2019 07:12:05 +0300
<![CDATA[Hollandi turismiturundus: ei mingit Hollandit enam!]]> https://trip.ee/uudised/hollandi-turismiturundus-ei-mingit-hollandit-enam https://trip.ee/uudised/hollandi-turismiturundus-ei-mingit-hollandit-enam Paljud brändid läbivad aeg-ajalt uuenduskuuri, muutes näiteks logo, kirjapilti, värve või isegi nime, kuid riikide puhul juhtub seda suhteliselt harva. Viimane näide, mis meenub, on Svaasimaa ümbernimetamine Eswatiniks 2018. aastal. Nüüd on midagi veidi sarnast tegemast Holland. Nimelt on Hollandi valitsus ja turismiametnikud otsustanud, et edaspidi hakatakse ennast maailmale tutvustama mitte kui Hollandit, vaid ametliku nimetusega Madalmaad (inglise keeles vastavalt Holland / Netherlands).

Põhimõtteliselt on selline idee täiesti mõistetav, kuigi segadus nimedega ei pruugi väheneda. Hollandi ametlik nimetus on Madalmaade Kuningriik, mis koosneb Hollandist ehk Madalmaadest ning Arubast, Curacaost ja Sint-Maartenist. Lisaks kasutatakse sõna Madalmaad ka ajaloolise piirkonna kohta, mis lisaks Hollandile hõlmab Belgiat, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaad.

Hollandi nimi tuleneb kahest provintsist Hollandi läänerannikul, Põhja- ja Lõuna-Hollandist, mis 10. kuni 16. sajandini olid ühtne poliitiline üksus ning on olnud hiljem domineerivas rollis. Nimetus Madalmaad tekkis suhteliselt hiljuti, pärast Napoleoni lüüasaamist Waterloo lahingus aastal 1815.

Holland ongi ennast turustanud Hollandi kaubamärgi all kui välismaalastele lihtsamini haaratav ja hääldatav. Ka Hollandi ametlik turismiturunduse veebileht asub aadressil Holland.com. Miks on seda kõike vaja äkki muutma hakata?

Sellele küsimusele vastuse leidmine polegi niisama lihtne ja üheselt seda ära ei seletagi. Üldjoontes põhjendatakse nimemuutust "vajadusega uuendada riigi kuvandit ja esitleda seda kui avatud ja innovativset paika". Turunduspläma keeles kõlab see ingliskeelsena nii: The Netherlands will present itself to the rest of the world as ‘co-creating pioneering solutions to global challenges’. Võimatu tõlkida, sest isegi kõikidest sõnadest aru saades on sisu nende taga übergalaktiliselt olematu.

Teine seletus on, et edaspidi ei keskenduta enam mitte Hollandi/Madalmaade promomiseni, vaid avatakse rohkem riigi sisu. Mõistke seda, kuidas tahate.

Kolmas seletus, mis tuleneb eelmisest, on soov muuta Hollandi kuvandit eemale tuulikutest, juustust, punastest laternatest ja popsukohvikutest.


Hollandi praegune turismilogo

Mida Hollandi brändimuutus täpsemalt kaasa toob, selgub selle aasta lõpus. Teada on, et oranž kiri säilib, tulbi saatus on teadmata. Netherlands saab olema ametlik bränd 2020. a. mais Rotterdamis toimuval Eurovisooni lauluvõistlusel ja Tokyo olümpiamängudel.

Hollandi asendamine Madalmaadega toob kaasa kaks olulist probleemi. Kui ametliku turismilehe ümbertegemine on suur, kuid haaratava suurusega ülesanne, siis riigi jalkameeskonnale kaasaelajate käitumise muutmine pole niisama lihtne. On raske ettekujutada, et tuhanded fännid hakkaksid Hollandi jalgpallimeeskonda hüüete HUP HOLLAND HUP asemel ergutama lauluga HUP THE NETHERLANDS HUP.

]]>
Paljud brändid läbivad aeg-ajalt uuenduskuuri, muutes näiteks logo, kirjapilti, värve või isegi nime, kuid riikide puhul juhtub seda suhteliselt harva. Viimane näide, mis meenub, on Svaasimaa ümbernimetamine Eswatiniks 2018. aastal. Nüüd on midagi veidi sarnast tegemast Holland. Nimelt on Hollandi valitsus ja turismiametnikud otsustanud, et edaspidi hakatakse ennast maailmale tutvustama mitte kui Hollandit, vaid ametliku nimetusega Madalmaad (inglise keeles vastavalt Holland / Netherlands).

Põhimõtteliselt on selline idee täiesti mõistetav, kuigi segadus nimedega ei pruugi väheneda. Hollandi ametlik nimetus on Madalmaade Kuningriik, mis koosneb Hollandist ehk Madalmaadest ning Arubast, Curacaost ja Sint-Maartenist. Lisaks kasutatakse sõna Madalmaad ka ajaloolise piirkonna kohta, mis lisaks Hollandile hõlmab Belgiat, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaad.

Hollandi nimi tuleneb kahest provintsist Hollandi läänerannikul, Põhja- ja Lõuna-Hollandist, mis 10. kuni 16. sajandini olid ühtne poliitiline üksus ning on olnud hiljem domineerivas rollis. Nimetus Madalmaad tekkis suhteliselt hiljuti, pärast Napoleoni lüüasaamist Waterloo lahingus aastal 1815.

Holland ongi ennast turustanud Hollandi kaubamärgi all kui välismaalastele lihtsamini haaratav ja hääldatav. Ka Hollandi ametlik turismiturunduse veebileht asub aadressil Holland.com. Miks on seda kõike vaja äkki muutma hakata?

Sellele küsimusele vastuse leidmine polegi niisama lihtne ja üheselt seda ära ei seletagi. Üldjoontes põhjendatakse nimemuutust "vajadusega uuendada riigi kuvandit ja esitleda seda kui avatud ja innovativset paika". Turunduspläma keeles kõlab see ingliskeelsena nii: The Netherlands will present itself to the rest of the world as ‘co-creating pioneering solutions to global challenges’. Võimatu tõlkida, sest isegi kõikidest sõnadest aru saades on sisu nende taga übergalaktiliselt olematu.

Teine seletus on, et edaspidi ei keskenduta enam mitte Hollandi/Madalmaade promomiseni, vaid avatakse rohkem riigi sisu. Mõistke seda, kuidas tahate.

Kolmas seletus, mis tuleneb eelmisest, on soov muuta Hollandi kuvandit eemale tuulikutest, juustust, punastest laternatest ja popsukohvikutest.


Hollandi praegune turismilogo

Mida Hollandi brändimuutus täpsemalt kaasa toob, selgub selle aasta lõpus. Teada on, et oranž kiri säilib, tulbi saatus on teadmata. Netherlands saab olema ametlik bränd 2020. a. mais Rotterdamis toimuval Eurovisooni lauluvõistlusel ja Tokyo olümpiamängudel.

Hollandi asendamine Madalmaadega toob kaasa kaks olulist probleemi. Kui ametliku turismilehe ümbertegemine on suur, kuid haaratava suurusega ülesanne, siis riigi jalkameeskonnale kaasaelajate käitumise muutmine pole niisama lihtne. On raske ettekujutada, et tuhanded fännid hakkaksid Hollandi jalgpallimeeskonda hüüete HUP HOLLAND HUP asemel ergutama lauluga HUP THE NETHERLANDS HUP.

]]>
veigo Mon, 07 Oct 2019 06:03:14 +0300
<![CDATA[Sierra Leone viisa saab nüüd piirilt]]> https://trip.ee/uudised/sierra-leone-viisa-saab-nueued-piirilt https://trip.ee/uudised/sierra-leone-viisa-saab-nueued-piirilt Lääne-Aafrikas asuvasse Sierra Leonesse reisimiseks pole alates septembrist eelnevalt viisa hankimiseks enam vajadust. Kõik Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud saavad viisa piirilt. Tõsi, see pole kõige odavam, makstes 80 USD (73€), aga vähemalt säästab eelnevast asjaajamisest.

Pole väga kindel, kas lihtsustunud viisapoliitika on osa mingist suuremast tulevikuvisioonist. Pigem vaadati, et teised lähedal asuvad Lääne-Aafrika riigid nagu Senegal ja Gambia koguvad kasvavat populaarsust eurooplaste puhkusesihtkohana, kuid Sierra Leonesse on turism sisuliselt olematu. Näiteks Gambiasse, mis on Sierra Leonest palju väiksem – 2 miljonit elanikku Sierra Leone 7,5 miljoni vastu – toovad lennukid Euroopast iga päev puhkajaid, sageli küllalt soodsate all inclusive pakettidega.

Sierra Leonet külastas 2013. aastal 81 000 turisti. 2014. aastal kukkus see number tänu ebola puhangule poole võrra ning kuigi külastajate arv tasapisi taas kasvab, pole ebola-eelsele tasemele senini jõutud. 2017. aastal loendati turistide arvuks 51 000.

Sierra Leone on Lääne-Aafrikas selle poolest erandlik, et seal on ametlikuks keeleks inglise keel. Kõige laiemalt kõneldavaks keeleks, mida räägib 98% Sierra Leone elanikest, on kõiki etnilisi gruppe ühendav inglise keelel baseeruv krio keel.

Sierra Leone, mille elanikest 77% riigi on moslemid ja 22% kristlased, on religiooselt väga tolerantne riik. Riigipühadeks on nii kristlikud kui islami pühad.

Kohalikud väidavad, et Sierra Leones Tokehi rannaküla juures asub Aafrika ilusaim rand. Sealsete kulinaarsete kommete hulka kuulub muuhulgas kalade suitsutamine, mida Aafrikas üldiselt ei kohta.


River Number 2 Beach

Sierra Leones elab üks suurimaid Lääne-Aafrika šimpansite populatsioone terves maailmas. Hiljutati kuulutatigi šimpans riigi rahvusloomaks – teadaolevalt esimese riigina maailmas. Üks maailma tihedama primaatide elutiheduse leiab Tiwai saarel.

Parim aeg Sierra Leone külastamiseks on detsembrist maini, maist novembrini kestab seal vihmaperiood.

]]>
Lääne-Aafrikas asuvasse Sierra Leonesse reisimiseks pole alates septembrist eelnevalt viisa hankimiseks enam vajadust. Kõik Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud saavad viisa piirilt. Tõsi, see pole kõige odavam, makstes 80 USD (73€), aga vähemalt säästab eelnevast asjaajamisest.

Pole väga kindel, kas lihtsustunud viisapoliitika on osa mingist suuremast tulevikuvisioonist. Pigem vaadati, et teised lähedal asuvad Lääne-Aafrika riigid nagu Senegal ja Gambia koguvad kasvavat populaarsust eurooplaste puhkusesihtkohana, kuid Sierra Leonesse on turism sisuliselt olematu. Näiteks Gambiasse, mis on Sierra Leonest palju väiksem – 2 miljonit elanikku Sierra Leone 7,5 miljoni vastu – toovad lennukid Euroopast iga päev puhkajaid, sageli küllalt soodsate all inclusive pakettidega.

Sierra Leonet külastas 2013. aastal 81 000 turisti. 2014. aastal kukkus see number tänu ebola puhangule poole võrra ning kuigi külastajate arv tasapisi taas kasvab, pole ebola-eelsele tasemele senini jõutud. 2017. aastal loendati turistide arvuks 51 000.

Sierra Leone on Lääne-Aafrikas selle poolest erandlik, et seal on ametlikuks keeleks inglise keel. Kõige laiemalt kõneldavaks keeleks, mida räägib 98% Sierra Leone elanikest, on kõiki etnilisi gruppe ühendav inglise keelel baseeruv krio keel.

Sierra Leone, mille elanikest 77% riigi on moslemid ja 22% kristlased, on religiooselt väga tolerantne riik. Riigipühadeks on nii kristlikud kui islami pühad.

Kohalikud väidavad, et Sierra Leones Tokehi rannaküla juures asub Aafrika ilusaim rand. Sealsete kulinaarsete kommete hulka kuulub muuhulgas kalade suitsutamine, mida Aafrikas üldiselt ei kohta.


River Number 2 Beach

Sierra Leones elab üks suurimaid Lääne-Aafrika šimpansite populatsioone terves maailmas. Hiljutati kuulutatigi šimpans riigi rahvusloomaks – teadaolevalt esimese riigina maailmas. Üks maailma tihedama primaatide elutiheduse leiab Tiwai saarel.

Parim aeg Sierra Leone külastamiseks on detsembrist maini, maist novembrini kestab seal vihmaperiood.

]]>
veigo Sun, 06 Oct 2019 12:13:18 +0300
<![CDATA[Lufthansa loobus no-show kohtuasjast]]> https://trip.ee/uudised/lufthansa-loobus-no-show-kohtuasjast https://trip.ee/uudised/lufthansa-loobus-no-show-kohtuasjast Veebruaris sai kajastatud juhtumit, kus Lufthansa kaebas kohtusse reisija, kes jättis viimase lennusegmendi kasutamata. Tegemist oli reisijaga, kes leidis, et tunduvalt soodsam on osta äriklassi piletid marsruudil Oslo-Frankfurt-Seattle-Frankfurt-Oslo, kui otselennud Frankfurt-Seattle-Frankfurt. Soodsama hinna kasutamiseks lendas reisija reisi alustamiseks Oslosse, jättis tagasilennul viimase lennusegmendi Frankfurt-Oslo kasutamata ning ostis eraldi pileti Frankfurdist Berliini.

Lufthansale selline isetegevus kohe üldse ei meeldinud ning lennufirma esitas reisijale nõude 2112€ tasumiseks (pilet ise maksis 2769€). Hagi idee oli takistada reisijatel kasutamast sageli esinevat juhust, kus jätkulennud on müügis soodsamalt kui otselennud. Esimese astme Berlin-Mitte kohus tegi Lufthansale negatiivse otsuse, kuid Lufthansa teatas soovist otsus edasi kaevata. Nüüd on teatavaks saanud, et Lufthansa on siiski loobunud järgmise kohtuastmesse minemast ehk Berliini kohtu otsus jääb lõplikuks.

Siit koorub ridade vahelt välja, et Lufthansa mõneti nagu tunnistab, et nende veotingimused ei pruugi Saksa seadustele vastata. Mis tähendab, et Lufthansa reisijatele pealesunnitud tingimused võiks lugeda mõnes punktis ebaseaduslikuks. Mainimist väärib ka tõik, et Lufthansa ei suutnud kohtule selgitada, mis alustel nõude summani 2112€ jõuti.

Kui Lufthansaga on asi õhku rippuma jäänud, siis KLM - Air France’i osas on asi selgem. Belgia kohus tegi tarbijakaitse organisatsioonide kaebuse osas otsuse, mis kohustab lennufirmat reisijate veo tingimustest välja võtma no-show klausli ja selle kiirendamiseks kehtestanud ka trahvi 2500€ päevas, maksimummääraga 10 miljonit eurot. Teisisõnu, kohtu hinnangul ei saa inimesi karistada selle eest, et nad ükskõik mis põhjusel mõnda lennusegmenti ei kasutanud. Kohus on jõudnud samale järeldusele ka Hispaanias.

Nagu näeme, peavad no-show klausliga seonduvad asjad käima läbi iga riigi kohtusüsteemist eraldi. Huvitav oleks teada, miks ei võiks seda ära reguleerida terves Euroopa Liidus ühekorraga? Teine küsimus: kui erinevate riikide kohtud jõuavad riburada pidi samale järeldusele, siis kuidas on saanud selline olukord (no-show reegel veotingimustes) nõnda kaua kesta?

]]>
Veebruaris sai kajastatud juhtumit, kus Lufthansa kaebas kohtusse reisija, kes jättis viimase lennusegmendi kasutamata. Tegemist oli reisijaga, kes leidis, et tunduvalt soodsam on osta äriklassi piletid marsruudil Oslo-Frankfurt-Seattle-Frankfurt-Oslo, kui otselennud Frankfurt-Seattle-Frankfurt. Soodsama hinna kasutamiseks lendas reisija reisi alustamiseks Oslosse, jättis tagasilennul viimase lennusegmendi Frankfurt-Oslo kasutamata ning ostis eraldi pileti Frankfurdist Berliini.

Lufthansale selline isetegevus kohe üldse ei meeldinud ning lennufirma esitas reisijale nõude 2112€ tasumiseks (pilet ise maksis 2769€). Hagi idee oli takistada reisijatel kasutamast sageli esinevat juhust, kus jätkulennud on müügis soodsamalt kui otselennud. Esimese astme Berlin-Mitte kohus tegi Lufthansale negatiivse otsuse, kuid Lufthansa teatas soovist otsus edasi kaevata. Nüüd on teatavaks saanud, et Lufthansa on siiski loobunud järgmise kohtuastmesse minemast ehk Berliini kohtu otsus jääb lõplikuks.

Siit koorub ridade vahelt välja, et Lufthansa mõneti nagu tunnistab, et nende veotingimused ei pruugi Saksa seadustele vastata. Mis tähendab, et Lufthansa reisijatele pealesunnitud tingimused võiks lugeda mõnes punktis ebaseaduslikuks. Mainimist väärib ka tõik, et Lufthansa ei suutnud kohtule selgitada, mis alustel nõude summani 2112€ jõuti.

Kui Lufthansaga on asi õhku rippuma jäänud, siis KLM - Air France’i osas on asi selgem. Belgia kohus tegi tarbijakaitse organisatsioonide kaebuse osas otsuse, mis kohustab lennufirmat reisijate veo tingimustest välja võtma no-show klausli ja selle kiirendamiseks kehtestanud ka trahvi 2500€ päevas, maksimummääraga 10 miljonit eurot. Teisisõnu, kohtu hinnangul ei saa inimesi karistada selle eest, et nad ükskõik mis põhjusel mõnda lennusegmenti ei kasutanud. Kohus on jõudnud samale järeldusele ka Hispaanias.

Nagu näeme, peavad no-show klausliga seonduvad asjad käima läbi iga riigi kohtusüsteemist eraldi. Huvitav oleks teada, miks ei võiks seda ära reguleerida terves Euroopa Liidus ühekorraga? Teine küsimus: kui erinevate riikide kohtud jõuavad riburada pidi samale järeldusele, siis kuidas on saanud selline olukord (no-show reegel veotingimustes) nõnda kaua kesta?

]]>
veigo Sat, 05 Oct 2019 11:18:24 +0300
<![CDATA[Itaalia muuseumides tuleb tasuta pühapäev]]> https://trip.ee/uudised/itaalia-muuseumides-tuleb-tasuta-puehapaeev https://trip.ee/uudised/itaalia-muuseumides-tuleb-tasuta-puehapaeev Alates pühapäevast 6. oktoobrist saab kõiki Itaalia riiklike muuseume ning kultuurilisi ja arheloogilisi vaatamisväärsusi iga kuu esimesel pühapäeval külastastada tasuta. Muuhulgas kehtib tasuta sissepääs sellistesse kohtadesse nagu Colosseum ja Kapitooliumi muuseumid Roomas, Pompei ja Herculaneum Napoli lähistel, Uffizi galerii Firenzes, Caserta palee Campanias ja Miramare kindlus Triestes. Kokku saab tasuta sisse umbes 430 kultuuriväärtuslikku kohta üle terve Itaalia.


Caserta palee

Tegemist ei ole päris uue algatusega. Samasugune poliitika käivitati juba 2014. aastal, kuid poliitiliste jõujoonte muutuses seda muudeti ja siis suures osas lõpetati. Kokku on loendatud, et tasuta sissepääsu kasutas 15 miljonit inimest ning paljud pered hakkasid just tänu sellele avastama Itaalia rikkalikku kultuuripärandit. Rahaline kokkuhoid võib olla märgatav. Näiteks Colosseumis tõuseb piletihind alates 1. novembrist 2019 seniselt 12 eurolt 16 euroni (sisaldab ka sissepääsu Foorumisse ja Palatinuse künkale).


Boticelli "Venuse sünd" - Uffizi galerii


Egiptuse muuseum - Torino

Arvestada tuleb, et tasuta pühapäevadel on tung tavalisest suurem ning päris kõik ei pruugi olla tasuta (näiteks osad näitused).

Itaalia muuseumide rahaliste tulude edetabel 2018. aastal, mis kattub külastatavusega. Colososseumi tulud on koos Foorumi ja Palatinuse künkaga (allikas Truenumbers.it). Itaalia külastatuim muuseum (Colosseumit ja Pompeid loetakse monumendiks) on Uffizi galerii Firenzes, kus 2018. aastal loendati kokku 2 235 328 külastust.

Nagu näha, kipuvad sellised algatused olema kinni Itaalia poliitilistes tõmbetuultes. Seetõttu võib olla mõistlik tasuta külastusvõimaluse ärakasutamist mitte liiga kaugesse tulevikku lükata. Hea hinnaga lennupiletid Itaalia erinevatesse linnadesse leiab Trip.ee sooduspakkumiste lehelt. Hinnanäited (edasi-tagasi): Tallinn-Rooma 140€, Tallinn-Firenze 140€, Tallinn-Veneetsia 120€, Tallinn-Milano 50€, Tallinn-Bologna 127€, Tallinn-Verona 141€.

Linke:
Museionline.it – Itaalia muuseumide ja monumentide portaal
Museiincomuneroma.it - Rooma muuseumid
Florenceartmuseums.com Firenze kunstimuuseumid

]]>
Alates pühapäevast 6. oktoobrist saab kõiki Itaalia riiklike muuseume ning kultuurilisi ja arheloogilisi vaatamisväärsusi iga kuu esimesel pühapäeval külastastada tasuta. Muuhulgas kehtib tasuta sissepääs sellistesse kohtadesse nagu Colosseum ja Kapitooliumi muuseumid Roomas, Pompei ja Herculaneum Napoli lähistel, Uffizi galerii Firenzes, Caserta palee Campanias ja Miramare kindlus Triestes. Kokku saab tasuta sisse umbes 430 kultuuriväärtuslikku kohta üle terve Itaalia.


Caserta palee

Tegemist ei ole päris uue algatusega. Samasugune poliitika käivitati juba 2014. aastal, kuid poliitiliste jõujoonte muutuses seda muudeti ja siis suures osas lõpetati. Kokku on loendatud, et tasuta sissepääsu kasutas 15 miljonit inimest ning paljud pered hakkasid just tänu sellele avastama Itaalia rikkalikku kultuuripärandit. Rahaline kokkuhoid võib olla märgatav. Näiteks Colosseumis tõuseb piletihind alates 1. novembrist 2019 seniselt 12 eurolt 16 euroni (sisaldab ka sissepääsu Foorumisse ja Palatinuse künkale).


Boticelli "Venuse sünd" - Uffizi galerii


Egiptuse muuseum - Torino

Arvestada tuleb, et tasuta pühapäevadel on tung tavalisest suurem ning päris kõik ei pruugi olla tasuta (näiteks osad näitused).

Itaalia muuseumide rahaliste tulude edetabel 2018. aastal, mis kattub külastatavusega. Colososseumi tulud on koos Foorumi ja Palatinuse künkaga (allikas Truenumbers.it). Itaalia külastatuim muuseum (Colosseumit ja Pompeid loetakse monumendiks) on Uffizi galerii Firenzes, kus 2018. aastal loendati kokku 2 235 328 külastust.

Nagu näha, kipuvad sellised algatused olema kinni Itaalia poliitilistes tõmbetuultes. Seetõttu võib olla mõistlik tasuta külastusvõimaluse ärakasutamist mitte liiga kaugesse tulevikku lükata. Hea hinnaga lennupiletid Itaalia erinevatesse linnadesse leiab Trip.ee sooduspakkumiste lehelt. Hinnanäited (edasi-tagasi): Tallinn-Rooma 140€, Tallinn-Firenze 140€, Tallinn-Veneetsia 120€, Tallinn-Milano 50€, Tallinn-Bologna 127€, Tallinn-Verona 141€.

Linke:
Museionline.it – Itaalia muuseumide ja monumentide portaal
Museiincomuneroma.it - Rooma muuseumid
Florenceartmuseums.com Firenze kunstimuuseumid

]]>
veigo Fri, 04 Oct 2019 04:55:54 +0300
<![CDATA[Komodo varaani nägemine hakkab maksma 1000 dollarit]]> https://trip.ee/uudised/komodo-varaani-naegemine-hakkab-maksma-1000-dollarit https://trip.ee/uudised/komodo-varaani-naegemine-hakkab-maksma-1000-dollarit Rõõm on tõdeda, et Indoneesia turismi- ja looduskaitse sektorites tegutsetakse endiselt tuttava järjepidevusega, ehk kord vastuvõetud otsused on tehtud eelkõige selleks, et need hiljem diametraalselt ümber vaadata.

Veebruaris sai kirjutatud, et alates 2020. aasta jaanuarist suletakse Komodo varaani ehk Komodo draakoni elukohana tuntud Komodo saar külastajatele aastaks ajaks. Külastuskeelu idee oli kasvatada varaanide, aga ka nende ühe põhilise saaklooma, Timori hirve arvukust ning töötada välja plaanid vastutustundlikumaks turismiks.

Nüüd on Komodo sulgemisplaan maha maetud, kirjutab Jakarta Post. Nimelt on "selgunud" juba sulgemisotsuse ajal teada olnud fakt, et Komodo draakonite arv on üsna stabiilne olnud juba pea kaks aastakümmet ning liigi säilimine pole ohus. Kokku elab vabas looduses 2017. aastal läbi viidud loenduse andmetel umbes 5700 Komodo varaani, neist Komodo saarel 1727 ja Rinca saarel 1049 varaani. Ka 2019. aasta vaatlused näitavad varaanide stabiilset arvukust.

Komodo saar jääb külastajatele küll avatuks, kuid sellest plaanitakse teha premium sihtkoht. Jakarta Globe kirjutab, et külastajate arvule seatakse sisse piirangud ning Komodo saarele pääsemiseks tuleb vormistada aastane Komodo rahvuspargi liikmekaart. Kui praegu maksab Komodo rahvuspargi pilet alla 10 euro, siis mitme välisväljaande (BBC, The Telegraph) andmetel hakkab Komodo pass maksma 1000 USD (915 eurot). See puudutaks ainult Komodo saart, Rincat ja teisi saari see ei hõlma.

No mida arvata? Ühest küljest ei muutu Komodo rahvuspargi külastajatele suurt midagi, sest paljude hinnangul on Rinca saar varaanide nägemiseks hoopis parem. Kuigi kahtlus jääb, et ka Rinca külastamise hind võib tõusta. Teisalt hakkaks Komodo saare külastamise hind juba lähenema Rwanda gorillaloa hinnale (1500 USD), kuid on märgatavalt kallim Uganda gorillaloa hinnast (600 USD).

Kas varaanide nägemine on taolist hinda väärt? Kõik sõltub muidugi iga inimese eelistustest, aga see ei ole "once in a lifetime" elamus. Pigem jätavad mälestuse Padari saarelt avanevad vaated. Turismifotodelt nähtud varaanid rannas võib ära unustada, sest randadesse varaanivaatluseks esiteks ei lasta ja teiseks ega need varaanid sinna päikese kätte väga ei kipu. Ei, varaanid ei ole unustamatu elamus, kuid elamus siiski. Kel vähegi võimalust, tasub Floresel ja Komodo rahvuspargis kindlasti ära käia (näiteks Balilt). Arvestades uut poliitikat, jääb valikusse eelkõige Rinca saar.


Padari saarelt avanev vaade

Võib kõlada küüniliselt, aga Komodo saare pääsme 100 kordsel hinnatõusul pole konserveerimise ja vastutustundliku turismiga mitte vähimatki seost. Võimalik, et kuhugi paigaldataksegi üks prügikast juurde, aga antud juhul kasutatakse lihtsalt ära Komodo rahvuspargi aasta-aastalt kasvavat populaarsust. Kui 2008. aastal külastas seda 44 000 inimest, siis 2017. a. juba 119 600 ja 2018. a. ligi 177 000 turisti (kellest 121 409 olid välismaalased) ehk aastaga kasvas pargi külastajate arv ligi 1,5 korda. 2018. aastal olid rahvuspargi tulud 32 miljardit IDR ehk üle 2 miljoni euro.

]]>
Rõõm on tõdeda, et Indoneesia turismi- ja looduskaitse sektorites tegutsetakse endiselt tuttava järjepidevusega, ehk kord vastuvõetud otsused on tehtud eelkõige selleks, et need hiljem diametraalselt ümber vaadata.

Veebruaris sai kirjutatud, et alates 2020. aasta jaanuarist suletakse Komodo varaani ehk Komodo draakoni elukohana tuntud Komodo saar külastajatele aastaks ajaks. Külastuskeelu idee oli kasvatada varaanide, aga ka nende ühe põhilise saaklooma, Timori hirve arvukust ning töötada välja plaanid vastutustundlikumaks turismiks.

Nüüd on Komodo sulgemisplaan maha maetud, kirjutab Jakarta Post. Nimelt on "selgunud" juba sulgemisotsuse ajal teada olnud fakt, et Komodo draakonite arv on üsna stabiilne olnud juba pea kaks aastakümmet ning liigi säilimine pole ohus. Kokku elab vabas looduses 2017. aastal läbi viidud loenduse andmetel umbes 5700 Komodo varaani, neist Komodo saarel 1727 ja Rinca saarel 1049 varaani. Ka 2019. aasta vaatlused näitavad varaanide stabiilset arvukust.

Komodo saar jääb külastajatele küll avatuks, kuid sellest plaanitakse teha premium sihtkoht. Jakarta Globe kirjutab, et külastajate arvule seatakse sisse piirangud ning Komodo saarele pääsemiseks tuleb vormistada aastane Komodo rahvuspargi liikmekaart. Kui praegu maksab Komodo rahvuspargi pilet alla 10 euro, siis mitme välisväljaande (BBC, The Telegraph) andmetel hakkab Komodo pass maksma 1000 USD (915 eurot). See puudutaks ainult Komodo saart, Rincat ja teisi saari see ei hõlma.

No mida arvata? Ühest küljest ei muutu Komodo rahvuspargi külastajatele suurt midagi, sest paljude hinnangul on Rinca saar varaanide nägemiseks hoopis parem. Kuigi kahtlus jääb, et ka Rinca külastamise hind võib tõusta. Teisalt hakkaks Komodo saare külastamise hind juba lähenema Rwanda gorillaloa hinnale (1500 USD), kuid on märgatavalt kallim Uganda gorillaloa hinnast (600 USD).

Kas varaanide nägemine on taolist hinda väärt? Kõik sõltub muidugi iga inimese eelistustest, aga see ei ole "once in a lifetime" elamus. Pigem jätavad mälestuse Padari saarelt avanevad vaated. Turismifotodelt nähtud varaanid rannas võib ära unustada, sest randadesse varaanivaatluseks esiteks ei lasta ja teiseks ega need varaanid sinna päikese kätte väga ei kipu. Ei, varaanid ei ole unustamatu elamus, kuid elamus siiski. Kel vähegi võimalust, tasub Floresel ja Komodo rahvuspargis kindlasti ära käia (näiteks Balilt). Arvestades uut poliitikat, jääb valikusse eelkõige Rinca saar.


Padari saarelt avanev vaade

Võib kõlada küüniliselt, aga Komodo saare pääsme 100 kordsel hinnatõusul pole konserveerimise ja vastutustundliku turismiga mitte vähimatki seost. Võimalik, et kuhugi paigaldataksegi üks prügikast juurde, aga antud juhul kasutatakse lihtsalt ära Komodo rahvuspargi aasta-aastalt kasvavat populaarsust. Kui 2008. aastal külastas seda 44 000 inimest, siis 2017. a. juba 119 600 ja 2018. a. ligi 177 000 turisti (kellest 121 409 olid välismaalased) ehk aastaga kasvas pargi külastajate arv ligi 1,5 korda. 2018. aastal olid rahvuspargi tulud 32 miljardit IDR ehk üle 2 miljoni euro.

]]>
veigo Wed, 02 Oct 2019 07:00:36 +0300
<![CDATA[Hispaanias viib Thomas Cooki pankrot sulgemisele 500 hotelli]]> https://trip.ee/uudised/hispaanias-viib-thomas-cooki-pankrot-sulgemisele-500-hotelli https://trip.ee/uudised/hispaanias-viib-thomas-cooki-pankrot-sulgemisele-500-hotelli Briti reisikorraldaja Thomas Cooki pankroti tagajärjed hakkavad Vahemere ääres aina rohkem reaalsusesse jõudma. Thomas Cooki suurimal sihtturul Hispaanias peab uksed sulgema 500 hotelli, hotellide personalil tuleb suu puhtaks pühkida mitme kuu palgast, kirjutab El Pais.

Olukorda võimendab see, et tänu Thomas Cooki suurele turuosale majutasid paljud hotellid kas ainult või siis väga olulises osas Thomas Cooki kliente. 500 hotellist 100 sõltuski ainult Thomas Cookist, ülejäänud 400 hotelli puhul täitis Thomas Cook 30-70% tubadest. Suurim mõju avaldub Kanaari ja Baleaari saartel, kus Thomas Cooki kadumine mõjutab 40% hotellidest, järgneb Costa del Sol 20% ja Kataloonia ning Valencia piirkonnad 10 protsendiga.

Hispaania hotelle ja majutusasutusi ühendava assotsiatsiooni juht Juan Molas toob olukorra illustreerimiseks näite ühest Thomas Cooki partnerhotellist Fuerteventuras, mis alustas veebruaris 20 miljonit eurot maksnud ulatuslikke renoveerimistöid – ainult selleks, et Kanaaride talvehooaja alguses 7. oktoobril 700 toaga hotell sulgeda ja vallandada 200 töötajat. 7. oktoober saabki paljudele hotellidele olema kurb kuupäev, sest 6. oktoober on see tähtaeg, mil kõik Thomas Cooki kliendid peavad olema koju toimetatud ja kindlustusfirmad veel reisijate majutuse hüvitavad.

Hispaania turismisektori ja valitsuse esindajad arutavad, kuidas tekkinud olukorrast võimalikult valutult välja tulla. Prioriteet number 1 on lennuühendused Kanaari saartega. Siin on koos kaks halba asja – esiteks toimetas Thomas Cook Kanaaridele paljudest Euroopa riikidest (UK, Saksamaa, Skandinaavia riigid, Holland, Belgia) 30% reisijatest. Kokku kaob lennukitest umbes 1,3 miljonit istekohta, neist Tenerifele 350 000 ja Lanzarotele 220 000. Teiseks on teatanud Rayanair sulgeda 8. jaanuaril baasid Gran Canarial, Tenerifel (South) ja Lanzarotel. Arutelu käibki selle ümber, kuidas veenda Ryanairi jätkama ning missuguste soodustustega meelitada teisi lennufirmasid avama liine Kanaaridele.

Euroopa teine suur reisikorraldaja TUI on teatanud, et mingid tühikud suudavad nad täita, kuid nendega seotud lootusi ei tasu liiga kõrgeks ajada. TUI-l on hulk Boeing 737 MAX lennukeid lennukeelu tõttu sundpargitud ning teine hulk tellitud MAX-e saabumata.

Pikemas perspektiivis võivad osad hotellid leida uue omaniku ja seda veidi irooniliselt taas Thomas Cooki nime all. Nimelt on Thomas Cook Hotel Investments (TCHI), mis on finantsiliselt iseseisev ning mida kontrollib Šveitsi fond LMEY, huvitunud Thomas Cooki hotelliäri osalisest ülevõtmisest.

Missugused on Thomas Cooki kokkuvarisemise majanduslikud mõjud Hispaania turismisektorile ja majandusele tervikuna, on veel selgumas. Kreekas on näiteks välja arvutatud, et 2020. aastal jääb majutusasutustel saamata 930 miljonit eurot, laiem mõju majandusele ulatub aga 2,5 miljardi euroni. Arvestades, et Hispaania oli Thomas Cooki jaoks Kreekast kaks korda suurem turg, on ka Hispaania numbrid vastavalt suuremad.

Samal teemal: Thomas Cooki kollapsi mõjud ulatuvad üle maailma

]]>
Briti reisikorraldaja Thomas Cooki pankroti tagajärjed hakkavad Vahemere ääres aina rohkem reaalsusesse jõudma. Thomas Cooki suurimal sihtturul Hispaanias peab uksed sulgema 500 hotelli, hotellide personalil tuleb suu puhtaks pühkida mitme kuu palgast, kirjutab El Pais.

Olukorda võimendab see, et tänu Thomas Cooki suurele turuosale majutasid paljud hotellid kas ainult või siis väga olulises osas Thomas Cooki kliente. 500 hotellist 100 sõltuski ainult Thomas Cookist, ülejäänud 400 hotelli puhul täitis Thomas Cook 30-70% tubadest. Suurim mõju avaldub Kanaari ja Baleaari saartel, kus Thomas Cooki kadumine mõjutab 40% hotellidest, järgneb Costa del Sol 20% ja Kataloonia ning Valencia piirkonnad 10 protsendiga.

Hispaania hotelle ja majutusasutusi ühendava assotsiatsiooni juht Juan Molas toob olukorra illustreerimiseks näite ühest Thomas Cooki partnerhotellist Fuerteventuras, mis alustas veebruaris 20 miljonit eurot maksnud ulatuslikke renoveerimistöid – ainult selleks, et Kanaaride talvehooaja alguses 7. oktoobril 700 toaga hotell sulgeda ja vallandada 200 töötajat. 7. oktoober saabki paljudele hotellidele olema kurb kuupäev, sest 6. oktoober on see tähtaeg, mil kõik Thomas Cooki kliendid peavad olema koju toimetatud ja kindlustusfirmad veel reisijate majutuse hüvitavad.

Hispaania turismisektori ja valitsuse esindajad arutavad, kuidas tekkinud olukorrast võimalikult valutult välja tulla. Prioriteet number 1 on lennuühendused Kanaari saartega. Siin on koos kaks halba asja – esiteks toimetas Thomas Cook Kanaaridele paljudest Euroopa riikidest (UK, Saksamaa, Skandinaavia riigid, Holland, Belgia) 30% reisijatest. Kokku kaob lennukitest umbes 1,3 miljonit istekohta, neist Tenerifele 350 000 ja Lanzarotele 220 000. Teiseks on teatanud Rayanair sulgeda 8. jaanuaril baasid Gran Canarial, Tenerifel (South) ja Lanzarotel. Arutelu käibki selle ümber, kuidas veenda Ryanairi jätkama ning missuguste soodustustega meelitada teisi lennufirmasid avama liine Kanaaridele.

Euroopa teine suur reisikorraldaja TUI on teatanud, et mingid tühikud suudavad nad täita, kuid nendega seotud lootusi ei tasu liiga kõrgeks ajada. TUI-l on hulk Boeing 737 MAX lennukeid lennukeelu tõttu sundpargitud ning teine hulk tellitud MAX-e saabumata.

Pikemas perspektiivis võivad osad hotellid leida uue omaniku ja seda veidi irooniliselt taas Thomas Cooki nime all. Nimelt on Thomas Cook Hotel Investments (TCHI), mis on finantsiliselt iseseisev ning mida kontrollib Šveitsi fond LMEY, huvitunud Thomas Cooki hotelliäri osalisest ülevõtmisest.

Missugused on Thomas Cooki kokkuvarisemise majanduslikud mõjud Hispaania turismisektorile ja majandusele tervikuna, on veel selgumas. Kreekas on näiteks välja arvutatud, et 2020. aastal jääb majutusasutustel saamata 930 miljonit eurot, laiem mõju majandusele ulatub aga 2,5 miljardi euroni. Arvestades, et Hispaania oli Thomas Cooki jaoks Kreekast kaks korda suurem turg, on ka Hispaania numbrid vastavalt suuremad.

Samal teemal: Thomas Cooki kollapsi mõjud ulatuvad üle maailma

]]>
veigo Wed, 02 Oct 2019 06:06:54 +0300
<![CDATA[Indoneesias plaanitakse turiste ahistavat seadust]]> https://trip.ee/uudised/indoneesias-plaanitakse-turiste-ahistavat-seadust https://trip.ee/uudised/indoneesias-plaanitakse-turiste-ahistavat-seadust Indoneesias plaanitakse muudatusi kriminaalkoodeksis, millega keelustataks igasugused abieluvälised (s.h. samasooliste vahelised) suhted karistatavaks ning see puudutaks ühtmoodi nii kohalikke kui riiki saabunud turiste. Seaduse vastuvõtmine on hetkel Indoneesia presidendi palvel edasi lükatud (vaja asja põhjalikumalt uurida), kuid juba oktoobris võidakse protsessiga edasi minna.

Mida seadusemuudatused kaasa tooks?

Indoneesia kriminaalkoodeksis plaanitakse karistatavaks muuta järgmised asjad:

  • abieluväline seksuaalsuhe, abielurikkumine ja suhted samasooliste inimeste vahel;
  • abieluväline kooselu;
  • "ebasündsad teod" avalikus kohas;
  • presidendi, asepresidendi, religiooni, riiklike institutsioonide ja -sümbolite solvamine;
  • riikliku ideoloogiana kehtiva Panacasila õõnestamine;
  • rasestumisvastaste vahendite propageerimine;
  • meditsiiniliste hädajuhtumite alla mittemahtuvad abordid.

Kuna muuta oleks vaja suurt hulka seadusi, jõustuksid kriminaalkoodeksi muudatused kaks aastat pärast vastuvõtmist ehk mitte enne 2021. a. lõppu. Karistataks neid, kelle kohta esitatab kaebuse partner, laps või vanem. Karistused on karmid: abieluvälise suhte eest võib oodata kuni 1-aastane vanglakaristus, väljaspool abielu kooselamise eest kuni 6-kuuline vanglakaristus.

Karistatavate tegude ringi plaanitav laiendamine on omalaadses harmoonias teise seadusemuudatusega, mis on tänavatele toonud tudengite laialdased protestid. Nimelt vähendati korruptsiooniga võitlevate ametnike volitusi.

Mõju Indoneesia turismile

Kuigi kriminaalkoodeksi muudatused pole veel vastu võetud, ilmselt algselt ettepandud kujul ei võetagi ja reaalne mõju turistidele on teadmata, oleks see Indoneesia kui sihtkoha kuvandile sellegipoolest oluline tagasilöök. Kõige rohkem võiks see mõjutada Bali puhkusesaart, mida 2018. aastal külastas Indoneesiasse saabunud 15,8 miljonist turistist 6 miljonit, neist 1,4 miljonit oli Euroopast ja 1,2 miljonit Austraaliast. Turism annab 6% Indoneesia SKP-st, pakkudes tööd 13 miljonile inimesele.

Kindlasti saab tagasilöögi valitsuse plaan luua Indoneesiase "10 uut Balit", ehk suurendada peale Bali teiste sihtkohtade osatähtsust. Ainult et vaatluse alt tunduvad välja olema jäänud need põhjused, miks paljud turistid lähevad just Balile ja mitte mujale.

]]>
Indoneesias plaanitakse muudatusi kriminaalkoodeksis, millega keelustataks igasugused abieluvälised (s.h. samasooliste vahelised) suhted karistatavaks ning see puudutaks ühtmoodi nii kohalikke kui riiki saabunud turiste. Seaduse vastuvõtmine on hetkel Indoneesia presidendi palvel edasi lükatud (vaja asja põhjalikumalt uurida), kuid juba oktoobris võidakse protsessiga edasi minna.

Mida seadusemuudatused kaasa tooks?

Indoneesia kriminaalkoodeksis plaanitakse karistatavaks muuta järgmised asjad:

  • abieluväline seksuaalsuhe, abielurikkumine ja suhted samasooliste inimeste vahel;
  • abieluväline kooselu;
  • "ebasündsad teod" avalikus kohas;
  • presidendi, asepresidendi, religiooni, riiklike institutsioonide ja -sümbolite solvamine;
  • riikliku ideoloogiana kehtiva Panacasila õõnestamine;
  • rasestumisvastaste vahendite propageerimine;
  • meditsiiniliste hädajuhtumite alla mittemahtuvad abordid.

Kuna muuta oleks vaja suurt hulka seadusi, jõustuksid kriminaalkoodeksi muudatused kaks aastat pärast vastuvõtmist ehk mitte enne 2021. a. lõppu. Karistataks neid, kelle kohta esitatab kaebuse partner, laps või vanem. Karistused on karmid: abieluvälise suhte eest võib oodata kuni 1-aastane vanglakaristus, väljaspool abielu kooselamise eest kuni 6-kuuline vanglakaristus.

Karistatavate tegude ringi plaanitav laiendamine on omalaadses harmoonias teise seadusemuudatusega, mis on tänavatele toonud tudengite laialdased protestid. Nimelt vähendati korruptsiooniga võitlevate ametnike volitusi.

Mõju Indoneesia turismile

Kuigi kriminaalkoodeksi muudatused pole veel vastu võetud, ilmselt algselt ettepandud kujul ei võetagi ja reaalne mõju turistidele on teadmata, oleks see Indoneesia kui sihtkoha kuvandile sellegipoolest oluline tagasilöök. Kõige rohkem võiks see mõjutada Bali puhkusesaart, mida 2018. aastal külastas Indoneesiasse saabunud 15,8 miljonist turistist 6 miljonit, neist 1,4 miljonit oli Euroopast ja 1,2 miljonit Austraaliast. Turism annab 6% Indoneesia SKP-st, pakkudes tööd 13 miljonile inimesele.

Kindlasti saab tagasilöögi valitsuse plaan luua Indoneesiase "10 uut Balit", ehk suurendada peale Bali teiste sihtkohtade osatähtsust. Ainult et vaatluse alt tunduvad välja olema jäänud need põhjused, miks paljud turistid lähevad just Balile ja mitte mujale.

]]>
veigo Tue, 01 Oct 2019 05:24:08 +0300